Mõtlesin, et lisan selle ka siia
Sissejuhatus ja siis esimene ja teine osa tulevad alguses.
Kõik sai alguse ööst, kui 17. aastane tütarlaps otsustas, et temale aitab ja ta laseb kodust jalga. Kindlasti küsite: Miks ta seda teeb? Sellele on lihtne vastus: Ta nimelt ei saa oma vanematega üldse läbi. Tema ema joob ja isa joob samuti ning pealekauba isa peksab oma tütart. Tüdrukule aitas sellest. Nii ta pakkis ühel päeval oma koti ja pani selle voodialla, et vanemad seda üles ei leiaks. Tüdrukul oli ainuld üks ja ainus parim sõbranna, kellega ta sai hästi läbi. Mõlemad tüdrukud olid rääkinud, et Kkixi tuleb tema juurde ja siis mõlemad lähevad hääletades Saksamaale. Käes oligi päev, kui Kkixi pidi lahkuma. Maja oli vaikne. Oli kuulda ainult isa norskamist. Tüdruk võttis oma koti ja viskas selle aknast alla,sest kui ta oleks trepist läinud, oleks kindlasti keegi seda kuulnud, sest välisuks kriiksus ja krääksus. Nii pidiga ta koti välja viskama ja ise ka akna kaudu väljuma. Õnneks oli tüdrukul alla minekuks tehtud redel mille abil ta sai alati väja minna, kui vanemad oli joonud. Tüdruk oli jõudis maja ette ja asus teele. Enne kui ta värava avas, vaatas ta korraks uuesti taha ning jättis hüvasti oma vana eluga ja tervitas uue algust. Tüdruk võttis sammud sõbranna poole.
1.osa
Kui Kkixi oli juba pool teed kõndinud nägi ta, et silmapiiril paistis juba tema sõbranna Ronda. Tüdruk lisas kiirust, et jõuda oma sõbranna jurde.
Ronda ja Kkixi olid parimad sõbrannad juba lasteaiast saadik.Nad on tülitsenud ja kakelnud, aga ikkagi koos. Ronda vanemad proovisid neid lahutada 5. klassis, aga ebaõnnestunult. Ronda ja tema vanemad kolisid Tallinnast ära Rapla, arvates, et nii saab nende tütar normaalset elu elada ja ei unustab Kkixi. Ronda vanemad nimelt arvasid, et Kkixi avaldab Rondale halba mõju. Kui Ronda oli ära kolinud igatses ta tagasi Tallinna ja nii ta ühel päeval sõitiski esimest korda häälega Tallinna ja oli seal kuu aega. Helistas vanematele ja regulaarselt ja andis teada, et temaga on kõik korras. Tüdruku vanemad said aru, et nad tegid vea ja kolisid tagasi. Sellest ajast saadik saab Kkixi läbi ka Ronda vanematega.
Sama tegi ka Ronda. Kui tüdrukud olid üksteise juurde jõudnud kallistasid nad üksteist ja olid õnnelikud, et nad lähevad lõpuks Eestist ära. Ronda aitas Kkixi tema kotti tassida ja nad läksid Ronda kodu poole. Kuna nende kavatsusest Eestist minema minna, ei teadnud mõlema tüdruku vanemad mitte midagi. Kkixi kott pandi garaazi Ronda koti kõrvale. Et mitte vanematele kahtlust äratada panid nad kotidele peale veel suure musta värvi kile ja sinna peale veel oma korda mingid tühjad kastid. Tüdrukud väljusid garaazist ja panid selle oma järeld kinni. Kuna Ronda vanemad olid kursis ainuld sellega, et Kkixi tuleb nende juurde ööseks olid nad välisukse lahti jätnud ja ise magama läinud. Ronda ja Kkixi läksid üles tüdruku tuppa. Kui nad olid tuppa jõudnud hakkasid mõlemad õnnest keksima ja laulma vaikselt. Kui tüdrukud olid lõpuks rahunenud, arutasid nad veel üle marsruuti, mis kaudu nad lähevad. Alguses pidid nad minema Valka ja sealt edasi Lätti. Lätist Leetu, Leedust Poola ja Poolast Saksamaale. Nad olid vaadanud ka kõige lühema tee Saksamaale.Kuna Kuna nad tahtsid raha minimaalselt kulutada, oli neil plaanis minna häälega. Mõlemad tüdrukud olid kirjutanud oma vanematele ühe ja sama suguse tekstiga kirja, mille nad jätavad Ronda juurde ja paluvad, et Ronda ema viiks ka Kkixi kirja Kkixi ema juurde.
Kallid, ema ja isa!!!
Kui te seda kirja loete siis me oleme juba arvatavasti teel Saksamaale. Me otsustasime minna Saksamaale,sest meil mõlemal on siinsest elust villand ja me tahaksime maailmas ringi rännata. Raha säästmiseks me plaanime minna hääleg,kuna me arvame, et te olete meie peale väga vihased ja te ei kannaks meile iga kuiselt teatud summat üle. Meil mõlemal on väga kahju, et me seda teie eest varjasime, aga me teadsime, et te ei oleks meid iialgi lasknud minna. Nii me siis otsustasime ise, et läheme. Me lubame, et me helistame iga nädal teile ja anname teile teada, kuidas meil läheb. Ja esimese kõne me teeme siis kui me oleme jõudnud ilusti Saksamaale. Meil on plaanis minna läbi Läti,Leedu ja Poola kuni jõuame Saksamaale. Saksamaal me peatume Berliinis, kuna Ronda vanematel on seal olemas korter mida nad plaanivad kinkida Rondale tema 18. Sünnipäevaks. Me teame seda, tänu sellele, et me kunagi kuulsime kui Ronda vanemad sellest rääkisid. Võtmed on meie käes. Teil ei ole mõtet meile helistada, kuna me ostame endale uued kõnekaardid. Lõpetuseks tahame me teile õelda, et me armastame teid palju, kuid jah vahest on olnud olukordi kus me oleme selles kahelnud. Ja veel seda ka, et me plaanime olla Saksamaal aasta ja siis tulla tagasi Eestisse. Aga kui meile hakkab siine elu rohkem meeldima siis me hakkame teil külas käima tihti. Õelege meie õdedele, et me läksime reisile ja tuleme aasta pärast.
Teie kallid tütred Ronda ja Kkixi.
Kiri üle loetud, jä i veel teha üks viimane asi. Nimelt oli Ronda muretsenud oma isa panga konto kasutajanime ja parooli ning oli võtnud salaja isa koodikaardi. Tüdrukutel oli plaanis panna endale natukene raha, mida saab kasutada kui neil vaja läheb. Ronda lülitas arvuti sisse ja läks kohe panga kodulehele. Trükkis koodid ja värgid sisse ja ülekanne võis alata. Ronda pani endale teatud summa raha ja Kkixile samuti. Nüüd oli sama ülesanne ka Kkixil kes oli samuti oma isa koodikaardi enda valdusesse. Kui raha ülekanded olid tehtud, panid tüdrukud koodikaardid kirjade juurde ja läksid tüdrukud magama. Enne magama jäämist naeratasid tüdrukud ja sosistasid, et alates hommsest hakkab neil uus elu, mida nad naudivad täiel rinnal. Kella panid nad helisema kella kuueks, sest nad pidid välja saama enne Ronda vanemaid, kes lahkusid kell 8.
2.osa
Hommikul ärkas esimesena üles Ronda. Ta käis pesemas ja otsustas, et ajab siis üles Kkixi. Kui Ronda pesemast tagasi oli, läks ja ajas siis Kkixi üles. Kkixi tegi silmad lahti ja küsis siis: Mis kell on? Ronda vaatas kella ja ütles, et kell saab kohe pool seitse ja sul on ainult pool tundi aega, et valmis jõuda. Kkixi kargas voodist välja ja võttis suuna vannitoa poole. Samal ajal kui Kkixi pesi viis Ronda kirjad ja pangakoodi kaartid kööki ja tegi endale ning Kkixile paar võileiba teepeale kaasa, sest nad ei jõua hommikust majas süüa. Kui võileivad valmis, tuli ka Kkixi ülevalt alla. Tema käes oli kotike, milles olid magamisriided ja muud väiksemad vidinad. Ronda kiirustas ka üles oma kotile järgi. Järsku meenus talle, et nad saavad ju läpaka ka kaasa võtta. Nii otsis Ronda kiiresti üles läpaka koti koos muude värgendustega, mida oli vaja arvuti jaoks. Pani siis läpaka kotti ja kiirustas alla. Kkixi oli juba valmis minema. Nad läksid garaazi ja võtsid oma reisikotid ja hakkasid minema. Kui nad olid juba jõudnud Ronda maja juurest ohutusse kaugusesse otsustasid nad endale takso järgi kutsuda ja sellega sõita Tallinnast välja. Takso jõudis kohale kümne minutiga. Tüdrukud panid kotid autosse ja ütlesid koha, kuhu nad soovivad minna. Kohanimi öeldud hakkasid tüdrukud vaikselt rääkima. Sihtpunkti jõudmiseks kulus natuke rohkem kui pool tundi. Tüdrukud väljusid autost, võtsid oma kotid ja maksid raha ära ning otsustasid, et hakkavad siis hääletama.
Samal ajal kui tüdrukud olid teel, ärkasid ka Ronda vanemad üles. Kui Ronda ema Kadri suundus kööki, kus märkas kohe laual olevat kirja. Ta võttis kirja ja hakkas lugema. Niipea kui ta oli kirja läbi saanud hakkas ta karjuma: JAAN, JAAN, TULE KOHE ALLA! Kui pereisa seda kuulis jooksis ta kohe alla kööki, et teada saaad, miks Kadri karjub. Niipea kui isa oli alla jõudnud ulatas Kadri talle kirja ja ise hakkas nutma. Kui isa oli samuti kirja läbi lugenud, läks ta kiiresti telefoni juurde ja proovis tütrele helistada, aga tulutult sest number ei olnud kasutusel. Isa läks siis Kadri juurde ja hakkas teda lohutama. Kui mölemad vanemad olid esimestes shokist üle saanud tuli neile meelde, et täna on ka töö- päev. Nad mõlemad helistasid oma ülemustele ja seletasid asja ära. Kadri otsustas, et läheb ja teeb Kkixi vanemtaele ka uudise teatavaks. Nii ta siis võttis sammud Ronda sõbranna maja juurde. Kohale jõudnud koputas ta uksele ja ootas veidikene kuni ukse avas Kkixi isa Toomas. Niipea kui uks oli avanenud, ulatas ta Toomasele kirja mille tüdrukud olid endast maha jätnud. Toomas vaatas natukene imelikult Kadrile otsa, hakkas siis kirja lugema ja kutsus Kadri edasi. Kkixi ema istus köögis ja jõi kohvi. Isa oli kirja lugemise lõpetanud ja ei suutnud uskuda, et nende oma tütar oli lihtsalt minema läinud ja neile sllest mitte midagi ei öelnud. Mees viis siis kirja oma naise kätte ja palus tal samuti lugeda, samal ajal Ronda emaga rääkides. Kui Kersti oli lugemise lõpetanud hakkas ta samuti nuttma. Kersti küsis: Millal nad lahkusid? Kadri kehitas öelgu ja ütles: Kahjuks ma ei tea seda, ma avastasin selle kirja täna hommikul. Ma arvan, et nad lahkusid varahommikul .Aga mida me teeme, kas helistame politseisse või laseme neil minna ja ootame mis edasi saab. Ja kas kanname neile siis igakuiselt raha üle. Nagu ma aru sain ja mõtlesin miks need pangakoodi kaartid olid koos kirjadega, siis minu teooria oleks selline, et nad mõlemad panid oma kontodele teatud summa raha, et nad saaksid ilusti hakkama, kuna arvasid et me neile kindlasti ei saada raha ega pane. Kui Kadri oli rääkimise lõpetanud tekkis toas vaikus. Selle lõhkujaks oli Toomas, kes oli oma mõtetes selgusele tulnud: Tüdrukute tehtud asi pole küll õige aga siiski ei tohiks politseisse minna, sest nad olid ju kirjas öelnud, et nad helistavad nii pea kui nad on jõudnud Saksamaale ja lubasid tulla täpselt aasta pärast tagasi. Ja neile ikka peaks kandma iga kuu teatud summa raha kuna äkki nad ei leia endale sealt tööd ja siis hakkavad tegutsema kahtlaste asjadega, millest vanemad ei tahaks isegi unes näha, et nende tütred on hakkanud lõbunaisteks või isegi varasteks. Mõlemad naised olid sellega nõus ja nüüd olid nad natukene rahunenud aga ikkagi oli neil hirm, äkki juhtub nendega midagi. Kui kõik tähtsam oli arutatud, hakkas Kadri tagasi koju minema.
Kuna Ronda oli juba ennem häälega liikunud siis alustas hääletamisega tema. Tüdrukud olid juba ligi kaudu pool tundi olnud teeääres ja nad olid juba lootust kaotamas, kui lõpus peatus üks mikrobuss. Ronda läks juhi kõrvalistuja ukse juurde, tegi ukse lahti ja talle vaatasid vastu ilusad sinised silmad ja nägus noormees. Ronda asus kohe asja juurde ja küsis: Kui kaugele siis sõitade? Noormees naeratas ja ütles, et ta peab oleme öhtuks Riias. Kui tüdruk seda kuulis lõi ta nägu särama ja küsis, et kas neil oleks võimalus temaga Riiga saada ja see aitaks neid väga. Noormees oli sellega nõus ja aitas mõlema tüdruku kotid taha istmete juurde. Ronda ise istus ette ja Kkixi istus tagumisele pingile. Kui auto liikiuma hakkas, tekkis autos vaikus. Olles juba pool tundi vaikuses sõitnud, küsis Kkixi, kes hakkas juba närviliseks muutuma, et kuna ta pole harjunud vaikusega ja kas raadiot saaks lahti panna. Karl vaatas siis korraks Kkixi poole ja küsis, et mis raadiojaama siis soovitakse kuulata. Tüdruk vastas, et pangu ta Sky + peale. Karl siis panigi raadio lahti ja otsis ka õige jaama välja. Nii hakkasidgi kolm inimest üksteisega tutvust tegema. Karl veel küsis tüdrukude nimed, kuhu ja miks nad tahavad minna. Tüdrukud vaatasid üksteisele otsa ja ütlesid enda nimed ja siis lausus Kkixi, et nad tahavad Saksamaale minna.
Ronda: Me läheme Saksamaale selleks, et see on meie unistus juba väiksest peale ja meile meeldib saksa muusika ja kõige suuremaks unistuseks on neil kohtuda Tokio Hotelliga. Samuti seal on väga väga ilus ja väga palju suuri linnu, mida saab külastada. Kui Ronda oli lause lõpetanud noogutas Kkixi peaga ja oli kõigega nõus. Isegi Karl jäi selle vastusega rahule. Kui nad olid juba Imavere teeristis, küsis Karl, et kas nad ei sooviks midagi süüa, sest ka Karl polnud veel midagi hamba alla saanud. Tüdrkud olid nõus ja nad otsustasid , ett 8 kilomeetri kaugusell asuvas Adavere Bristroos nad söövad hommikust.Nii tehtigi ja Ronda käis ka kiiruga WC ära. Kui tüdruk WC väljus ja hakkas tagasi laua juurde minema, põrkas ta kokku ühe poisiga, kes palus vabandust ja naeratas talle. Tüdruk küll ei vaatand poisile silma, kuid talle tundus, et hääl oli kuidagi väga- väga tuttav. Ta otsustas, et ei mõtle sellele ja läheb Karli ja Kkixi juurde. Varsti i toodi ka nende söögid. Kui kõht oli täis, käidi veel kõrval asuvas poes ära. Osteti igasugust nänni kaasa, et ei peaks niipea minema uuesti kuskile sööma. Liiguti auto juurde ja hakkati uuesti sõitma. Kella kahe ajal jõuti Valka.
Pealkiri: FF:"Läbi raskuste, oma unistusteni" 
Reede Aug 15, 2008 3:45 pm
