Kaks 18aastast noort tüdrukut jalutavad laeval ringi. Nad istuvad punastele toolidele ja üks tüdrukutest, kelle nimi on kirss, ütleb: "Laura, kuule, ma lähen ostan kommi ja juua. Tahad ka midagi?" "Ee.. juua ja nätsu võid tuua." vastas Laura.
Kirsi vaatenurk :
Ma jõudsin imetillukese poeni ja läksin sinna. Võtsin juua, kommi, nätsu ja Bravo. Lemmikutest oli siiski poster sees. Ma kõndisin kassani, kui järsku mu kommipakk maha kukkus, hakkasin seda ülesse tõstma ja käest libisesid ka kõik teised asjad. Kuulsin, kui keegi minu juurde sammus ja asju ülesse aitas võtta. Tõstsin pea, et vaadata. CHRIS ?!! Issand jumal.. "Ee, tere, mina olen Kirss" ütlesin natuke väriseval häälel.
"Chris," ütles poiss ja andis oma käe. Ma võtsin selle vastu ja ütlesin:"Aitäh, et aitasid." Chris tõusis püsti ja kõndis minema. Ma kehitasin ainult õlgu ja tõusin ka. Mu pilku köitis maas olev paber. Korjasin selle ülesse ja vaatasin silmad punnis seda. Chrisi visiitkaart.
Maksin asjad ära ja jooksin Laurani. "Laura, sa ei kujuta ette, mis minuga poes juhtus," rääkisin hingeldades. "Noo? Räägi juba!" ütles sõbranna, kes istus mu ees."Ma olin juba kassa juures, kui mu kommipakk maha kukkus, ma hakkasin seda ülesse tõstma ja kõik ülejäänud asjad kukkusid ka maha." rääkisin Laurale ja tegin siis väikese pausi."Nii," käskis Laura jätkata. "Keegi tuli appi mulle, ma tõstsin ühelhetkel pea ja sa ei kujuta ette, kes oli mu ees." "Kuule Kirss, ma pole mingi .. ma ei tea kes, et arvaksin selle ära, eks.. nii et, räägi,” oli Laura uusishimulik. "CHRIS !!" ütlesin suhteliselt valjult. Laura tõusis püsti, võttis mu kätest kinni ja hakkas hüppama ja ringi keerutama. Kõik vaatasid meid. "Laura kuule .. äkki jookseks nüüd?" küsisin Lauralt, kui nägin, et vihased turvamehed tulevad meie poole. Me jooksime teisele korrusele WC-sse. "Aa, ja ma sain ta visiitkaardi ka," ütlesin, nagu see oleks täiesti tavaline asi.
“Mida?!” kisas Laura, “sa räägid ikka tõsiselt või on see järgmine sinu haige nali?” “Täitsa tõsi, aga kui sa mind ei usu, helista talle, number on ju visiitkaardil,” laususin rahulikult. “Kindel?” küsis Laura minult korra veel üle, et kindel olla. “Jaa, kui temaga tutvuda tahad, siis helista,” laususin. “Olgu, ma helistan, aga kui ma nüüd oma märgi maha teen, siis ma annan sulle lataka, selge?” ütles Laura, ilma tähele panemata, mis ta just lausus. “Haha, sa märgistad? Siin ei ole puid, kallike, me oleme laevas. Ma arvasin, et sa tead..” ütlesin Laura üle naerdes. “Keel läks sõlme, no, ära nori, lollakas..” hakkas Laura närvi minema.
Laura vaatenurk:
“Keel läks sõlme, no, ära nori, lollakas.. ” hakkasin närvi minema. Võtsin taskust telefoni, Kirss andis visiitkaardi, sisestasin numbri ning vajutasin nupule “Helista”.
Kutsus, kutsus, kutsus. . . Kuni võeti vastu.
“Hallo?” küsis mehehääl teiselt poolt telefoni.
“Ijjaaaa… te-te-tere,” kokutasin telefoni.
“Kellega ma räägin, kui tohib küsida?” küsis mehehääl järgmise küsimuse.
“Lauraga, sa nagunii ei tea mind, kuid .. ühes poes jooksid sa tüdrukuga, kelle nimi on Kirss, kokku, eks?” pärisin vastu.
“Jaa, jooksin küll, ilus tüdruk oli,” lausus ta mulle.
“Noo.. ma olen juhuslikult tema sõbranna, ta ise ei julgenud helistada,” ütlesin nii, et Kirss läks näost punaseks.
“Miks ta huvitav kartma pidi?” küsiti minult.
“Ei tea, kuid saaks kokku?” vastasin ning küsisin.
“Oleneb, kus te olete,” vastati.
“Me oleme praegu naiste vetsus, kuid kohe läheme laevatekile, saame seal kokku, kümne minut pärast, tsau,” lõpetasin kõne, et vastuväiteid ei saaks, mida loodetavasti poleks tulnud.
__________
loodetavasti meeldis.
kommenteerige!
Pealkiri: FF: Kirsi fikk. 
Esm Sept 01, 2008 8:39 pm
